Skip to content
varustaja@memi.ee
rain@memi.ee
+372 56239951
+372 56688787
Laki 26, 12915 Tallinn Estonia
Minu konto
varustaja@memi.ee
rain@memi.ee
+372 56239951
+372 56688787
Laki 26, 12915 Tallinn Estonia
Minu konto
Search
Search
Ostukorv
0,00
€
0
Cart
Kategooriad
ePTFE tihendid
Hooldustooted
Jõuülekandetooted
Laagrid
Laagrid on funktsionaalsed masinaelemendid, mida kasutatakse võllide ja pöörlevate telgede tugedena. Laagrid võtavad vastu radiaal- ja telgkoormusi ning kannavad need üle kerele või raamile. Need fikseerivad ka võllide ja telgede kindla asendi teiste detailide suhtes. Laagrid vähendavad lisaks ka hõõret. Laagreid saab kategoriseerida hõõrdumise liigi järgi liugelaagriteks, veerelaagriteks ja magnetlaagriteks. Laagrite eristamine Aksiaallaager ehk tugilaager on on mõeldud vastu võtma ainult aksiaalkoormust. Aksiaalradiaallaager on mõeldud vastu võtma põhiliselt aksiaalkoormust, kuid talub ka mõningast radiaalkoormust. Fikseeriv laager võtab vastu radiaalkoormusi ja telgjõudu mõlemas suunas. Järelikult tuleb see laager telgsuunas fikseerida võllil ja keres külgtugede abil. Radiaallaksiaallaager on mõeldud vastu võtma radiaalkoormust ja ühesuunalist aksiaalkoormust. Radiaallaager on mõeldud vastu võtma kas ainult radiaalkoormust (silinderrull-laagrid) või nii radiaal- kui ka vähest mõlemasuunalist aksiaalkoormust (kuullaagrid). Rull-laager on laager, mille veerevõrude vahel on rullid. Ujuv laager on laager, mis võtab vastu ainult radiaalkoormusi (teljega risti koormusi), saab aga teljesuunas liikuda. Liugelaager vs veerelaager Liugelaager ehk radiaallaager (kasutatakse ka terminit „puksid“) on mehaaniline masinaelement, mida kasutatakse pöörlevate võllide ja statsionaarsete tugielementide vahelise hõõrdumise vähendamiseks. Liugelaagreid kasutatakse peamiselt pöörleva võlliga masinates. Liugelaagrite eelised teiste laagrite ees on vastupanu suurtele pöördejõududele ja sõltuvalt materjalist ka vastupidavus korrosioonile, niiskele keskkonnale või ka kõrgetele töötemperatuuridele. Liugelaagrid koosnevad tavaliselt kahest osast.…
Liikumistehnoloogiad
Määrdeained ja määrimislahendused
Määrdeained Määrdeainete peamine ülesanne on vähendada masinaelementlide vahelist hõõrdumist ja eraldada üksteisest kahte teineteisega kokku puutuvat tahket keha. Nii kindlustatakse sujuv tööprotsess ja vähendatakse pindade kulumist ja/või kuumenemist. Kasutamist leiavad määrdeained vedelal, plastsel, tahkel ja gaasilisel kujul. Enimlevinumad on siiski vedelad õlid. Määrdevedelikud saavad lisaks põhiülesandele täita kõrvalfunktsioone (hõõrdesõlmede jahutamine ja tihendamine, detailide korrosioonikaitse). Kiires liikumises olevad detailid vajavad kvaliteetseid määrdeaineid. Spetsiaalsed määrdeained peavad tagama sujuva tootmisprotsessi, vastama masinatele esitatavatele kõrgetele tehnilistele nõuetele ja suutma hoida tootmise tõhusust püsivalt kõrgel tasemel. Määrdeaine koostis Levinumad on naftabaasil mineraalõlid. Üha enam koguvad populaarsust ka sünteesõlid ja nende segud. Üksikjuhtudel on kasutusel ka vesi, taimeõli, sulametall jm. vedelikud. Mineraalõli plussiks on selle odav tootmishind, sünteesõli plussiks on selle ühtlane koostis ja vananemiskindlus. Viimase tootmiskulud on aga mineraalõlist oluliselt kallimad kuuerulisema tootmisprotsessi tõttu. Tähtsaim õlisid iseloomustav näitaja on nende sisehõõrdetakistus ehk viskoossus ning selle püsivus. Kasutusotstarbe järgi liigitatakse määrdeõlid tööstus-, mootori-, transmissiooni-, turbiini-, kompressori- ja aparaadiõlideks. Neis enamikes on põhikomponendiks ehk baasõliks naftaõli, kuhu on juurde segatud tema omadusi parandavaid vedelaid või pulbrilisi manuseid. Viimaste põhiliigid on sööbekindlust tõstev, hõõrdetegurit alandav, metalli korrosiooni vastane, õli hapendumist pidurdav, setteprodukte eemaldav (puhastav) ja vahutamisvastane lisand. Määrdeaine põhikomponent on alati baasõli, manused moodustavad määrdeaine koostisest 10–20%. Erandjuhtudel…
Mehaanilised sidurid
Pneumaatika
Pneumaatika Pneumaatika, kui teadus õhu liikumisest ja selle kasutamiset, tuleneb kreekakeelsest sõnast pneumo, mis tähendab õhu liikumist ning tuult. Kaasajal kasutatakse pneumaatikat kirjeldamaks suruõhu kasutamist energiaülekannetes. Suruõhu laialdane kasutamine tööstuses on leidnud aset alates 195ndatest aastatest, on suruõhul töötavaid seameid kasutatud aastatuhandeid. Suruõhk on tõenäoliselt üks vanimaid inimese poolt kasutusele võetud füüsilise jõu suurendamiseks kasutatavaid energiakandjaid. Pneumaatika on lisaks ka rakendusteadus, mis tegeleb gaaside mehaaniliste omadustega ning nende rakendamisega. Käsitleb suruõhu ja teiste surugaaside kasutamist ning sellel põhinevaid masinaid, mehhanisme, automaatjuhtimissüsteeme ja vahendeid. Pneumaatikas kasutatav suruõhk Õhku leidub maakeral igal pool, seega on suruõhu saamine võimalik peaaegu kõikjal. Suruõhk on õhk, mis on kokku pressitud kõrgema rõhu alla kui ümbritseva õhu rõhk (üldjuhul atmosfäärirõhk). Suruõhku saab torustiku abil lihtsalt transportida üsna kaugele ning puudub vajadus juba töötanud suruõhu tagasijuhtimiseks. Paljudel juhtudel puudub ka vajadus kompressori kasutamiseks, sest suruõhku saab eelnevalt koguda reservuaari, millest saab seda kasutada vastavalt vajadusele. Samuti saab suruõhku samal moel transportida. Suruõhuseadmed ei ole oluliselt mõjutatud välistest temperatuuri muutustest. Selle kasutamisel puudub plahvatus- ja süttimisoht, seega puudub vajadus kasutusele võtta spetsiaalseid turvavahendeid. Suruõhk on keskkonna mõistes puhas energiakandja, lekkivad torustikud ei saasta keskkonda, mis on eriliselt oluline toiduainete-, puidu- ja tekstiilitööstuses. Suruõhuajamid on oma ehituselt analoogilised ja…
Rent
Tihendid
Tihend on masinaelemendi funktsionaalne osa, mis on ette nähtud liikuvate ja mitteliikuvate liidete tihendamiseks. Need on vajalikud masina sisu eraldamiseks väliskeskkonnast ja teistest masina osadest. Tihendite peamiseks ülesandeks on takistada õli või muude vedelike väljavoolamist ning ära hoida tolmu ja niiskuse tungimist masina elementi ja sealt edasi masina teistesse osadesse. Hea tihendamine väldib enneaegset abrasiivkulumist, korrosiooni ja õli riknemist. Tihendamine on vältimatu rõhu säilitamise vahend torustikes, mootorites, kompressorites ja teistes seadmetes Tihendite töökindlus on väga oluline pumpadele ja energeetilistele masinatele. Nad hoiavad ära hõõrdepaaride mustumise, säästavad määrdeainet ja väldivad keskkonna saastumist. Halva tihendamise tõttu väheneb järsult ka kergel režiimil töötavate masinate töökindlus. Paljud tihendid sisaldavad väikesi täiustusi, et pikendada nende kasutuskestust või töötingimuste vahemikku. Sisemine surverõngas võimaldab äärikutel taluda suuremat survet, mis muidu ääriku või tihendi purustaks. Surverõnga mõju on muidu väike; seda kasutatakse peamiselt siis, kui ilma surverõngata tihend kipub purunema. Välimine juhtrõngas võimaldab tihendit hõlpsamini paigaldada. Mingil määral vähendab ta survet tihendile. Mõnikord kasutatakse seda topelttihendites, et oleks lihtsam aru saada, kui üks tihenditest on purunenud. Tihendite liigitamine Konstruktsiooni eesmärgi alusel liigitatakse tihendeid järgmiselt: pöörleva ühenduse tihenditeks, kulgeva ühenduse tihenditeks ja liikumatu ühenduse tihenditeks. Samuti jagatakse tihendid järgmiselt: kaelustihend; lauptihend; pilutihend; labürinttihend; radiaalvõlli tihendid; Kaelustihendeid kasutatakse nii õli…
Seisundiseire
Esileht
Pood
Ettevõttest
Uudised
Kontakt
Info
Privaatsuspoliitika
Müügitingimused
Ostukorv
Avaleht
>
Ostukorv
Sinu ostukorv on hetkel tühi.
Tagasi poodi
×
×
Cart
